Diabeet - miks ja kuidas?

Alljärgnev tekst pärineb diabeetikutele mõeldud voldikust "Diabeet - miks ja kuidas?". Kirjutises olevad nõuanded on üldised, täpsemad juhised diabeedi raviks annab arst.

Diabeet on pikk ja krooniline haigus, mis mõjutab paljusid organismis toimuvaid  ainevahetusprotsesse. Peamist rolli diabeedi kujunemisel etendab insuliin. Insuliin on kõhunäärme hormoon, mis aitab muuta toitu energiaks.

Seedimise käigus muutuvad toidus olevad süsivesikud glükoosiks ehk viinamarjasuhkruks. Glükoos imendub vereringesse ja kandub laiali üle kogu keha. Veres olevat glükoosi nimetatakse veresuhkruks.

Inimese keha koosneb miljonitest rakkudest ning igaüks neist täidab erinevat rolli meie elushoidmiseks. Rakud on keha "masinad". Glükoos ehk veresuhkur on rakkudele energiaallikaks (kütuseks). Et rakud saaksid kasutada glükoosi, peab see pääsema rakku - selleks on vaja insuliini. Insuliin tagab, et iga rakk saaks pidevalt (nii öösel kui päeval) piisavalt kütust. Ilma insuliinita glükoos rakkudesse ei pääse.

Söögi ajal ja pärast sööki veresuhkru tase tõuseb. Veresuhkru tõus on signaaliks kõhunäärmele ning insuliinieritus intensiivistub. Kui insuliini on piisavalt ja ta toimib efektiivselt, siirdub glükoos verest rakkudesse ning veresuhkru tase langeb.

Kui kõhunääre töötab normaalselt ning eritab piisavalt insuliini, püsib veresuhkru tase teatud kindlates (normaalsetes) piirides, kõikudes pidevalt sõltuvalt söömisest, kehalisest koormusest jm.

Diabeedi kujunemiseks on kaks võimalust:

• kõhunääre ei erita piisavalt insuliini (I või II tüüpi diabeet)
• organism ei suuda insuliini õigesti kasutada (II tüüpi diabeet).

Kui insuliin ei täida oma ülesannet või kui teda on liiga vähe, ei pääse glükoos rakkudesse. Ta jääb verre ning suhkrutase veres on kõrge. Seda seisundit nimetatakse hüperglükeemiaks.

Hüperglükeemia on diabeedi peamisi tunnuseid. Glükoosi puudusel rakud "nälgivad" ja saadavad välja häiresignaale - tekib näljatunne. Kahjuks ei aita söömine kuigi palju, sest ilma insuliinita glükoos rakkudesse ei pääse, vaid jääb verre ning veresuhkru tase tõuseb. Inimene tunneb väsimust ja nõrkust, tekib janu, urineerimine sageneb, kehakaal langeb, võib esineda nahasügelus ning erinevad nahahaigused.

Kõrge veresuhkrutase on tervisele ohtlik. Kui see püsib pikka aega, võivad välja kujuneda tõsised diabeedi tüsistused: veresoonte ja närvide kahjustused, nägemiskahjustus, häired neerude talitluses, kõrgenenud vererõhk, südamehaigused jne. Kui diabeeti ei ravita, võib kõrge veresuhkrutase olla surma põhjuseks.

Miks diabeet tekib?

Kahjuks ei teata veel täpselt, miks just ühel või teisel inimesel tekib diabeet. Maailmas tehakse pidevalt teaduslikke uuringuid diabeedi põhjuste leidmiseks.    
Diabeeti on kahte tüüpi:   

• esimene tüüp ehk insuliinsõltuv diabeet (tekib reeglina noortel inimestel),  
• teine tüüp ehk insuliinsõltumatu diabeet (tekib reeglina eakamatel ja tüsedamatel inimestel).

Esimest tüüpi diabeet

Inimese kõhunäärmes on spetsiaalsed rakud (beetarakud), mis toodavad insuliini. Erinevatel põhjustel võivad need rakud hakata hävima. See protsess võib kesta aastaid. Alles siis, kui suurem osa beetarakkudest on hävinud ja kõhunääre ei suuda enam piisavalt insuliini toota, kujuneb välja diabeedile iseloomulik haiguspilt. Tänapäeval ei ole meie käsutuses vahendeid, mis peataksid või väldiksid haiguse kujunemist. Suurem osa inimestest, kellel on I tüüpi diabeet, elasid enne haiguse kujunemist tervet ja aktiivset elu ega teinud midagi valesti. Kuna kõhunääre enam insuliini ei erita, tuleb neil nüüd iga päev insuliini süstida. Stabiilse veresuhkrutaseme tagamiseks peavad söödud toidukogus, kehaline koormus ja süstitud insuliiniannus olema omavahel tasakaalus.

Teist tüüpi diabeet

See diabeedi vorm on märksa levinum. Kõhunääre on võimeline insuliini eritama, kuid ta ei funktsioneeri korralikult ning insuliini eritub liiga vähe. II tüüpi diabeedi tekke põhjuseks võib olla pärilik eelsoodumus, seetõttu võib II tüüpi diabeeti esineda lähisugulastel. Mida rohkem on teie suguvõsas diabeeti, seda suurem on võimalus haigestuda, eriti kui suhkruhaigust on olnud nii ema- kui ka isapoolses suguvõsas. Kuigi pärilikkus loob eelsoodumuse II tüüpi diabeedi tekkeks, ei ole haigestumine vältimatu - diabeet ei arene sugugi kõigil, kellel on vastav eelsoodumus. Teist tüüpi diabeet ilmneb enamasti inimestel, kel eluaastaid üle 40. Haiguse sümptomid kujunevad järk-järgult ning on nõrgalt väljendunud, mistõttu haiguse avastamine võib võtta aega. Suurem osa neist, kes põevad II tüüpi diabeeti, on ülekaalulised, tavaliselt juba aastaid. Iga liigne kilogramm nõuab täiendavat insuliini ja kõhunäärme poolt eritatavast enam ei piisa.

Rasedus on lisakoormus kõhunäärmele, mis põhjustab mõnedel naistel diabeedi tekke raseduse ajal. Seda nimetatakse gestatsioonidiabeediks ning see vajab hoolikat jälgimist ja ravi. Sageli diabeet kaob pärast sünnitust, kuid võib hiljem uuesti tekkida.

Kuidas diabeeti ravida?

Nii I kui ka II tüüpi diabeedi ravi kaasaegsed seisukohad ja põhimõtted on sarnased. Ravi eesmärgiks on diabeedi hea kompensatsioon (stabiilne veresuhkrutase), mis tagab hea enesetunde ja aitab vältida tüsistuste arengut.

Diabeedi ravi on kompleksne:

• õige toiduvalik ehk dieet,
• liikumine ja piisav kehaline koormus,
• ravimid (tabletid või insuliin).

Toitumine
Te ei pea jälgima ranget dieeti ning võite valida sobivate toitude vahel. Põhiline, mida tuleks jälgida:

• millist toitu te sööte,
• kui palju te päeva jooksul sööte,
• millal te sööte.

Kehaline koormus
Igapäevane liikumine ja kehaline koormus tõstavad insuliini toime efektiivsust. Lisaks parandab see enesetunnet ning vähendab organismi vastuvõtlikkust haigustele. Väga oluline on kehaline koormus juhul, kui soovite kaalust alla võtta.

Ravimid
Tänapäeva insuliinid on kvaliteetsed ja efektiivsed. Laialdast kasutust on leidnud insuliinidosaatorid (NovoPen^® ja FlexPen^®).
Süstimine nendega on lihtne ja peaaegu valutu. Insuliinidosaatorit on mugav kaasas kanda ning süstimiseks kulub ainult mõni sekund. Kõik, kes põevad I tüüpi diabeeti, peavad insuliini süstima iga päev. Neil ei ole ilma insuliinita võimalik elada.

Teist tüüpi diabeedi raviks kasutatakse tablette. Tabletid ei sisalda insuliini, kuid stimuleerivad kõhunääret ning aitavad muuta organismi poolt eritatava insuliini tööd tõhusamaks. Kui tabletid enam ei aita, siis peab alustama ravi insuliiniga.

Veresuhkru taseme kontroll

Veresuhkru taset saab ise mõõta. See on lihtne ja te saate seda teha igal hetkel, kui on vaja. Tänu veresuhkru mõõtmisele saate paremini kontrollida oma diabeedi kulgu. 
Ideaalne oleks, kui diabeetiku veresuhkru tase tühja kõhuga ei oleks kõrgem kui 6 mmol/l ning 2 tundi pärast sööki ei ületaks 7,5 mmol/l. Glükohemoglobiini (HbA_1c) väärtus ei tohiks olla kõrgem kui 6,5%.

Ravi peaks intensiivistama või muutma, kui veresuhkru tase tühja kõhuga ületab 7 mmol/l, veresuhkur 2 tundi pärast sööki on kõrgem kui 10 mmol/l ning HbA_1c tase on 7%.
Siiski tuleb meeles pidada, et diabeedi ravi eesmärgid on individuaalsed ja võivad sõltuda mitmest asjaolust (haiguse tüüp, vanus jne.). Seepärast küsige oma tohtrilt, missugused peaksid olema teile sobivad veresuhkru ja glükohemoglobiini (HbA_1c) väärtused.
Diabeeti täielikult välja ravida ei õnnestu, kuid on võimalik saavutada haiguse hea kontroll, mis tagab hea enesetunde ja aitab vältida tüsistuste teket.