Esmapilgul võib tunduda, et rasvumuse põhjus on selgemast selgem. Kui inimene tarbib rohkem kaloreid, kui ta ära kulutab, tõuseb kehakaal. Kuid tegelikult pole kõik sugugi nii lihtne. Ja selle probleemiga on seotud palju rohkem kui pelgalt kehakaal.
Rasvumus on keerukas krooniline haigus ning selle puhul ei piisa kehakaalu langetamiseks lihtsalt vähem söömisest ja rohkem liikumisest. Tegelikult võivad rasvumust mõjutada pärilikkus, füsioloogia, keskkond, töö, haridustase ja ajutalitlus.
Nende tegurite mõistmine on väga tähtis, sest rasvumust seostatakse mitmete haiguste, nende hulgas 2. tüüpi diabeedi, südamehaiguste ja teatud vähivormidega. Rääkimata häbimärgistamisest ja eelarvamustest, mille tõttu kannatavad iga päev miljonid inimesed.
Ent tänu sobivale ravile on rasvumuse all kannatavatel inimestel võimalik saavutada püsiv kaalukaotus, mis aitab parandada nende tervist.
Rasvumust mõjutavad mitmed kehasisesed ja -välised tegurid. Inimene võib sündida kalduvusega kergesti kaalus juurde võtta. Täpselt samamoodi, nagu keegi sünnib teatud silmavärviga.
Samuti tuleb mängu füsioloogiline külg. Kui inimene sööb, edastavad mao ja soolestiku hormoonsignaalid sõnumi näljatunde vähenemisest ning täiskõhutunde tekkimisest. Nii reguleeritakse toidu tarbimist.
Kehakaalu vähenemisel võib hormoonide sisaldus muutuda, et anda tõuge kaotatud kilode tagasisaamiseks. Uuringud näitavad, et seetõttu õnnestub vaid umbes kolmandikul inimestel kaalukaotust püsivalt säilitada.
Kaalutõusu taga võivad olla ka üldise enesetunde, keskkonna ja
eluviisiga seotud tegurid. See, kus ja millises kultuuriruumis inimene
elab, võib samuti mõjutada rasvumuse tekkimise riski.
Seega võib öelda, et kuigi paljud rasvumusega inimesed usuvad oma suutlikkusse ise kaalu kontrolli all hoida, ei pruugi see sugugi nii lihtne olla.
Rasvumuse mõistmiseks peab meil olema ülevaade ajus toimuvast. Näib, et meie kehad on programmeeritud hoidma iga hinna eest kinni mõnest lisakilost, sest need on tuhandeid aastaid suurendanud ellujäämisvõimalusi.
Seepärast on rasvumusega inimestel väga raske kaalu langetada. Nende kehad teevad kõik selleks, et saavutada taas esialgne kaal. Ajus oleks justkui lüliti, mis reguleerib energia kulutamist nii, et kaotatud kilod tulevad kergesti tagasi.
Püüame välja selgitada, kus täpselt ajus see lüliti asub ja kas selle toimimist saaks raviga mõjutada. Nii saavad rasvumusega inimesed ühel päeval ehk võimaluse ajus leiduv kaaluseadistus ümber programmeerida ning asendada see uue ja tervislikuma lähtekaaluga.
Kui see õnnestub, saame aidata miljoneid inimesi, kes põevad rasvumust.
Meie eesmärk on tegutseda edasiviiva jõuna rasvumuse teadusliku tagapõhja väljaselgitamisel.
Meie tähelepanu keskpunktis on kehaomane hormoon GLP-1. Oleme saanud aina rohkem teadmisi osa kohta, mis sellel inimorganismile omasel hormoonil näib olevat edukaks kaalulangetamiseks. Näiteks pärast sööki vähendavad GLP-1 molekulid näljatunde taasteket.
Meie teadlased on mitu aastat uurinud, kuidas saaks sünteetilisi GLP-1 molekule kasutada isu pärssimiseks ja energia kulutamise suurendamiseks. Ja me uurime ka edaspidi, kuidas võib GLP-1 ergutada pikaajalist kaalukaotust.
Praegu teeme teadustööd alltoodud valdkondades.